SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND PÕHIKIRI
ÜLDSÄTTED
1. Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond (edaspidi "Fond") on iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, mis on loodud Eesti rahvuskultuuri heategevusliku toetamise eesmärgil rahaliste vahendite sihipärase kogumise, valitsemise, kasutamise ja jagamise kaudu.
Fondi nimi on Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond.
2. Fond on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
3. Fondil on oma pitsat, sümboolika ja pangaarved.
4. Fondi asukoht on Tallinn ja aadress A. Weizenbergi 20a - 13, 10150 Tallinn.
5. Oma tegevuses juhindub Fond Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, käesolevast põhikirjast ja juhatuse ning nõukogu otsustest.
6. Fond ei tegele poliitilise propagandaga.
FONDI EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID
7. Fondi eesmärkideks on:
7.1. Heategevus Eesti rahvuskultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu;
7.2. Stipendiumide ja abirahade jagamine üksikisikutele;
7.3. Osalemine Eesti rahvuskultuuri objektide ja institutsioonide finantseerimisel.
7.4. Eesti rahvuskultuuri arengu seisukohalt oluliste projektide algatamine ja osalemine nende finantseerimisel;
7.5. Fondil on õigus jagada kultuuritegelastele tunnustusauhindu tehtud tulemusliku töö eest.
8. Fond kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei tee väljamakseid ega anna laenu ega taga seda oma juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele.
9. Fondil on õigus:
9.1. Omandada oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus.
9.2. Astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu ning arendada nendega koostöö-sidemeid;
9.3. Asutada uusi juriidilisi isikuid, s.h. sihtotstarbelisi allfonde nii Eesti Vabariigis kui mujal, seejuures ei või Fond olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.
9.4. Omandada, võõrandada ja rentida põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;
9.5. Organiseerida massiüritusi, osaleda kultuuri- ja teistel üritustel;
10. Fondi eesmärkide saavutamiseks tegeleb Fond majandustegevusega seadusandlusega ettenähtud piires.
FONDI VARA JA SELLE ÜLEANDMISE KORD
11. Fondi vara tekib Fondile üleantavatest annetustest, kingitustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja Fondi vara investeerimisest saadud tulust, mis on vajalik Fondi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
12. Fondile laekunud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see pole vastuolus käesoleva põhikirja või kehtivate seadustega.
13. Fondil on põhikapital, millest üldjuhul ei tehta väljamakseid. Põhikapital investeeritakse ning sellest saadud tulu (käibekapital) suunatakse Fondi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
14. Fondi käibekapital moodustub põhikapitali investeerimisest saadud tulust ning muust Fondile üleantud varast, mille kasutamise sihtotstarve pole vara üleandja poolt määratletud või milline pole Nõukogu otsusega arvatud Fondi põhikapitali koosseisu.
15. Fondi vara investeeritakse võimalikult tulutoovalt ja ohutult.
16. Fond vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Riik ei kanna varalist vastutust Fondi varaliste kohustuste eest, samuti ei kanna Fond vastutust riigi varaliste kohustuste eest.
FONDI JUHTIMINE
NÕUKOGU MOODUSTAMINE JA KOOSSEIS
17. Fondi juhivad juhatus ja nõukogu.
18. Fondi nõukogu kavandab Fondi tegevust, korraldab Fondi juhtimist ja teostab järelevalvet Fondi tegevuse üle. Nõukogusse kuulub üksteist (11) Eesti kultuuritegelast. Nõukogu liikme volitused ei ole tähtajaliselt piiritletud.
19. Nõukogu määrab kindlaks Fondi tegevussuunad ning juhindub nende elluviimisel avatud ja demokraatliku ühiskonna põhimõtetest.
20. Fondi nõukogu:
20.1. Kinnitab Fondi raamatupidamise aastaaruande ja tegevus-aruande;
20.2. Valib ja kutsub tagasi Fondi juhatuse liikmed ning määrab nende tasu suuruse ja maksmise korra;
20.3. Kinnitab Fondi töötajate arvulise koosseisu ja palgad;
20.4. Otsustab Fondi varade paigutamise küsimused;
20.5. Otsustab Fondi põhikapitali suurendamise ja Fondi käibe-kapitalist raha eraldamise väljamakseteks (stipendiumid, toetused jne.) põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
20.6. Kontrollib Fondi juhatuse tegevust;
20.7. Määrab Fondi audiitorid ja nende tasu suuruse ja maksmise korra.
21. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Fondi dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Fondi tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
22. Nõukogu esindab Fondi vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega.
23. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
24. Nõukogu liikmetele makstakse tasu konkreetsete tööülesannete täitmise eest Fondi programmide ja projektide raames. Nõukogu liikmetele tasu maksmine määratakse Nõukogu otsusega.
25. Nõukogu liikmest tagasiastumine toimub nõukogu liikme avalduse alusel. Uued liikmed valib nõukogu.
NÕUKOGU KOOSOLEKUD
26. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad mitte harvemini kui neli korda aastas nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu esimees teatab liikmetele koosolekute toimumise ajast ja kohast kirjalikult.
27. Nõukogu esimees on kohustatud koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosoleku kokkukutsumise nõue tuleb nõukogu esimehele esitada kirjalikult. Teade koosoleku toimumisest saadetakse nõukogu esimehe poolt posti teel igale nõukogu liikmele tema kodusel või tööaadressil vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumise aega. Teade erakorralise koosoleku kokkukutsumisest, kus tulevad arutlusele kiireloomulised küsimused, tuleb toimetada nõukogu liikmetele kätte vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust.
28. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
29. Nõukogu koosolekut juhatab kas nõukogu esimees või mõni teine nõukogu liige koosolekul viibivate nõukogu liikmete enamuse nõusolekul või Fondi juhataja.
30. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda. Nõukogu liikmel ei ole hääleõigust, kui otsustatakse tema ja Fondi vahelise tehingu teostamise, Fondi poolt tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimusi.
31. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
FONDI JUHATUS
32. Juhatus juhib ja esindab Fondi. Juhatus koosneb ühest või mitmest liikmest. Juhatuse liikmete arv määratakse nõukogu poolt. Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt 5 aastaks
33. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse tegevust.
34. Juhatus järgib Fondi juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehingud, mis väljuvad Fondi igapäevase tegevuse raamest tehakse ainult nõukogu nõusolekul.
35. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate Fondi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe Fondi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Fondi majandustegevusega seotud olulistest asja-oludest.
36. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes.
37. Fondi tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks juhatus:
38.1. Kasutab Fondi vara vastavalt nõukogu otsusele, peab arvet vara kasutamise ja hoidmise kohta;
38.2. Koostab Fondi aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle kinnitamiseks nõukogule;
38.3. Kirjutab Fondi nimel alla kõikidele dokumentidele ja esindab Fondi kõigis õigustoimingutes;
38.4. Peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja kindlustab sõlmitud lepingute täitmise;
38.5. Võtab tööle ning vabastab töölt Fondi konsultante, palgalisi ning lepingulisi töötajaid;
38.6. Informeerib Fondi tööst massiteabevahendeid ja avalikkust.
39. Juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu poolt mõjuvatel põhjustel.
40. Juhatuse liikmetele makstakse tema ülesannetele ja Fondi majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL
41. Juhatus korraldab Fondi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele, koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
42. Juhatus esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks.
Fondi majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.
43. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik nõukogu liikmed.
44. Audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab ning kutsub tagasi nõukogu. Nõukogu määrab ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Fondi töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitor määratakse kas ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.
45. Fondi juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks Fondi juhtimise või varalise seisuga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja nimetaks erikontrolli läbiviiva audiitori.
FONDI PÕHIKIRJA MUUTMINE JA FONDI LÕPETAMINE
46. Fondi nõukogu võib muuta Fondi põhikirja muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Fondi eesmärki.
47. Fond lõpetatakse nõukogu otsusega või muul seaduses ettenähtud viisil.
48. Lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Fondi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kelle ülesandeks on lõpetada Fondi toimingud, avaldada Fondi likvideerimise teade ajakirjanduses ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, nõuda sisse võlad, müüa vara, rahuldada võlausaldajate nõuded ja anda pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Pärast likvideerimist esitavad likvideerijad avalduse Fondi sihtasutuste registrist kustutamiseks.
49. Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud Fondi vara välja enne võlausaldajate nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.
50. Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed sellega Fondile või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt.
51. Fond lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui:
1) Fondi eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega;
2) Fondi tegevus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele või tema põhikirjalistele eesmärkidele;
3) Fondi vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline;
4) Kui nõukogu ei tee põhikirjas ettenähtud juhul lõpetamisotsust või juhatus ei esita seaduses ettenähtud lõpetamise avaldust;
5) Muudel seaduses sätestatud juhtudel.
52. Fondi ühinemine teiste sihtasutustega või jagunemine mitmeks sihtasutuseks toimub EV Sihtasutuste seaduses sätestatud korras.
53. Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond on 19. juunil 1991.a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt asutatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi õigusjärglane.
Põhikiri on käesolevas redaktsioonis vastu võetud Fondi nõukogu koosolekul 15. aprillil 2007.a.
ÜLDSÄTTED
1. Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond (edaspidi "Fond") on iseseisev kasumit mittetaotlev organisatsioon, mis on loodud Eesti rahvuskultuuri heategevusliku toetamise eesmärgil rahaliste vahendite sihipärase kogumise, valitsemise, kasutamise ja jagamise kaudu.
Fondi nimi on Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond.
2. Fond on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
3. Fondil on oma pitsat, sümboolika ja pangaarved.
4. Fondi asukoht on Tallinn ja aadress A. Weizenbergi 20a - 13, 10150 Tallinn.
5. Oma tegevuses juhindub Fond Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, käesolevast põhikirjast ja juhatuse ning nõukogu otsustest.
6. Fond ei tegele poliitilise propagandaga.
FONDI EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID
7. Fondi eesmärkideks on:
7.1. Heategevus Eesti rahvuskultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu;
7.2. Stipendiumide ja abirahade jagamine üksikisikutele;
7.3. Osalemine Eesti rahvuskultuuri objektide ja institutsioonide finantseerimisel.
7.4. Eesti rahvuskultuuri arengu seisukohalt oluliste projektide algatamine ja osalemine nende finantseerimisel;
7.5. Fondil on õigus jagada kultuuritegelastele tunnustusauhindu tehtud tulemusliku töö eest.
8. Fond kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei tee väljamakseid ega anna laenu ega taga seda oma juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele.
9. Fondil on õigus:
9.1. Omandada oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi ja kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus.
9.2. Astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu ning arendada nendega koostöö-sidemeid;
9.3. Asutada uusi juriidilisi isikuid, s.h. sihtotstarbelisi allfonde nii Eesti Vabariigis kui mujal, seejuures ei või Fond olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis- ega usaldusühingut.
9.4. Omandada, võõrandada ja rentida põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnis- ja vallasvara;
9.5. Organiseerida massiüritusi, osaleda kultuuri- ja teistel üritustel;
10. Fondi eesmärkide saavutamiseks tegeleb Fond majandustegevusega seadusandlusega ettenähtud piires.
FONDI VARA JA SELLE ÜLEANDMISE KORD
11. Fondi vara tekib Fondile üleantavatest annetustest, kingitustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja Fondi vara investeerimisest saadud tulust, mis on vajalik Fondi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
12. Fondile laekunud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see pole vastuolus käesoleva põhikirja või kehtivate seadustega.
13. Fondil on põhikapital, millest üldjuhul ei tehta väljamakseid. Põhikapital investeeritakse ning sellest saadud tulu (käibekapital) suunatakse Fondi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
14. Fondi käibekapital moodustub põhikapitali investeerimisest saadud tulust ning muust Fondile üleantud varast, mille kasutamise sihtotstarve pole vara üleandja poolt määratletud või milline pole Nõukogu otsusega arvatud Fondi põhikapitali koosseisu.
15. Fondi vara investeeritakse võimalikult tulutoovalt ja ohutult.
16. Fond vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga. Riik ei kanna varalist vastutust Fondi varaliste kohustuste eest, samuti ei kanna Fond vastutust riigi varaliste kohustuste eest.
FONDI JUHTIMINE
NÕUKOGU MOODUSTAMINE JA KOOSSEIS
17. Fondi juhivad juhatus ja nõukogu.
18. Fondi nõukogu kavandab Fondi tegevust, korraldab Fondi juhtimist ja teostab järelevalvet Fondi tegevuse üle. Nõukogusse kuulub üksteist (11) Eesti kultuuritegelast. Nõukogu liikme volitused ei ole tähtajaliselt piiritletud.
19. Nõukogu määrab kindlaks Fondi tegevussuunad ning juhindub nende elluviimisel avatud ja demokraatliku ühiskonna põhimõtetest.
20. Fondi nõukogu:
20.1. Kinnitab Fondi raamatupidamise aastaaruande ja tegevus-aruande;
20.2. Valib ja kutsub tagasi Fondi juhatuse liikmed ning määrab nende tasu suuruse ja maksmise korra;
20.3. Kinnitab Fondi töötajate arvulise koosseisu ja palgad;
20.4. Otsustab Fondi varade paigutamise küsimused;
20.5. Otsustab Fondi põhikapitali suurendamise ja Fondi käibe-kapitalist raha eraldamise väljamakseteks (stipendiumid, toetused jne.) põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;
20.6. Kontrollib Fondi juhatuse tegevust;
20.7. Määrab Fondi audiitorid ja nende tasu suuruse ja maksmise korra.
21. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Fondi dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Fondi tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
22. Nõukogu esindab Fondi vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega.
23. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
24. Nõukogu liikmetele makstakse tasu konkreetsete tööülesannete täitmise eest Fondi programmide ja projektide raames. Nõukogu liikmetele tasu maksmine määratakse Nõukogu otsusega.
25. Nõukogu liikmest tagasiastumine toimub nõukogu liikme avalduse alusel. Uued liikmed valib nõukogu.
NÕUKOGU KOOSOLEKUD
26. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad mitte harvemini kui neli korda aastas nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu esimees teatab liikmetele koosolekute toimumise ajast ja kohast kirjalikult.
27. Nõukogu esimees on kohustatud koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosoleku kokkukutsumise nõue tuleb nõukogu esimehele esitada kirjalikult. Teade koosoleku toimumisest saadetakse nõukogu esimehe poolt posti teel igale nõukogu liikmele tema kodusel või tööaadressil vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumise aega. Teade erakorralise koosoleku kokkukutsumisest, kus tulevad arutlusele kiireloomulised küsimused, tuleb toimetada nõukogu liikmetele kätte vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust.
28. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
29. Nõukogu koosolekut juhatab kas nõukogu esimees või mõni teine nõukogu liige koosolekul viibivate nõukogu liikmete enamuse nõusolekul või Fondi juhataja.
30. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda. Nõukogu liikmel ei ole hääleõigust, kui otsustatakse tema ja Fondi vahelise tehingu teostamise, Fondi poolt tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimusi.
31. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
FONDI JUHATUS
32. Juhatus juhib ja esindab Fondi. Juhatus koosneb ühest või mitmest liikmest. Juhatuse liikmete arv määratakse nõukogu poolt. Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt 5 aastaks
33. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse tegevust.
34. Juhatus järgib Fondi juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehingud, mis väljuvad Fondi igapäevase tegevuse raamest tehakse ainult nõukogu nõusolekul.
35. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate Fondi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe Fondi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Fondi majandustegevusega seotud olulistest asja-oludest.
36. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes.
37. Fondi tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks juhatus:
38.1. Kasutab Fondi vara vastavalt nõukogu otsusele, peab arvet vara kasutamise ja hoidmise kohta;
38.2. Koostab Fondi aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab selle kinnitamiseks nõukogule;
38.3. Kirjutab Fondi nimel alla kõikidele dokumentidele ja esindab Fondi kõigis õigustoimingutes;
38.4. Peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid ja kindlustab sõlmitud lepingute täitmise;
38.5. Võtab tööle ning vabastab töölt Fondi konsultante, palgalisi ning lepingulisi töötajaid;
38.6. Informeerib Fondi tööst massiteabevahendeid ja avalikkust.
39. Juhatuse liige kutsutakse tagasi nõukogu poolt mõjuvatel põhjustel.
40. Juhatuse liikmetele makstakse tema ülesannetele ja Fondi majanduslikule olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL
41. Juhatus korraldab Fondi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele, koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
42. Juhatus esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks.
Fondi majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.
43. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik nõukogu liikmed.
44. Audiitorite arvu määrab ja audiitori(d) nimetab ning kutsub tagasi nõukogu. Nõukogu määrab ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Fondi töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitor määratakse kas ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.
45. Fondi juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks Fondi juhtimise või varalise seisuga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja nimetaks erikontrolli läbiviiva audiitori.
FONDI PÕHIKIRJA MUUTMINE JA FONDI LÕPETAMINE
46. Fondi nõukogu võib muuta Fondi põhikirja muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Fondi eesmärki.
47. Fond lõpetatakse nõukogu otsusega või muul seaduses ettenähtud viisil.
48. Lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Fondi likvideerijateks on juhatuse liikmed, kelle ülesandeks on lõpetada Fondi toimingud, avaldada Fondi likvideerimise teade ajakirjanduses ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, nõuda sisse võlad, müüa vara, rahuldada võlausaldajate nõuded ja anda pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule, sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Pärast likvideerimist esitavad likvideerijad avalduse Fondi sihtasutuste registrist kustutamiseks.
49. Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud Fondi vara välja enne võlausaldajate nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.
50. Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed sellega Fondile või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt.
51. Fond lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel, kui:
1) Fondi eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade kommetega;
2) Fondi tegevus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele või tema põhikirjalistele eesmärkidele;
3) Fondi vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline;
4) Kui nõukogu ei tee põhikirjas ettenähtud juhul lõpetamisotsust või juhatus ei esita seaduses ettenähtud lõpetamise avaldust;
5) Muudel seaduses sätestatud juhtudel.
52. Fondi ühinemine teiste sihtasutustega või jagunemine mitmeks sihtasutuseks toimub EV Sihtasutuste seaduses sätestatud korras.
53. Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond on 19. juunil 1991.a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt asutatud Eesti Rahvuskultuuri Fondi õigusjärglane.
Põhikiri on käesolevas redaktsioonis vastu võetud Fondi nõukogu koosolekul 15. aprillil 2007.a.