ÜLEVAADE ESIMESEST TEGEVUSAASTAST
1991. aasta 19. juunil otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu eesti rahvuskultuuri säilitamise ja edendamise eesmärgil asutada Eesti Rahvuskultuuri Fondi. Kinnitati Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikiri ja eraldati fondile 1991. aasta riigieelarve vabadest jääkidest kolm miljonit rubla.
Nimetatud otsuse tingis terav ohutunne situatsioonis, kus majanduse kaootilisus ja nõrkus ning ühiskonnas leviv ühepäeva-mentaliteet olid viimas kultuuri järjepidevuse katkemiseni. Eesti Rahvuskultuuri Fondi asutamisega sooviti vältida halvimat ning perspektiivis täita tühik ajavahemikus, mis kulus Eesti Kultuurkapitali ühtse süsteemi väljatöötamiseks Eesti Komitee ja Ülemnõukogu vastavate toimkondade poolt analoogiliselt sellele, mis toimis iseseisvusajal. Eesti Rahvuskultuuri Fondi asutamisel rõhutati kolme põhimõttelist momenti. Esiteks seda, et fond ühendab endas nii eelarvelised sihteraldised kui mitmesugused annetused ja muude fondide eraldised, samuti fondi enda tegevusest laekuvad tulud. Seejuures ei vähenda eraldised riiklikust eelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu sooritatavat kultuuri põhifinantseerimist, vaid lisanduvad sellele eriti oluliste kultuuriasutuse või projektide toetamiseks ning eriti kriitiliste olukordade lahendamiseks. Nii tekkivas paindlikus põhi- ja lisafinantseerimise kombinatsioonis nähti suhtelise konstantsuse tagamise võimalust ka majanduse suuremate kõikumiste korral. Teiseks nähti, et fondi summade kasutamine nii kultuuri põhiinstitutsioonide kui ka uute asjakohaste projektide ja algatuste toetamiseks peaks tagama elava tasakaalu traditsiooni ja dünaamika, alusmüüri ja järjest edasikerkiva hoone vahel. Kolmandaks rõhutati fondi käsutava nõukogu moodustamist ühiskonnas üldiselt lugupeetavatest kultuuriasjatundjatest, mis peaks vältima igasuguse administratiivse omavoli.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 21. oktoobri otsusega kinnitati Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimeheks Eri Klas.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 7. novembri otsusega kinnitati Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu koosseisu järgmised liikmed: Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Käbi Laretei, Rein Maran, Ingo Normet, Ingrid Rüütel, Eino Tamberg, Jaan Tamm, Vive Tolli.
1991. aasta 26. novembril registreeriti Eesti Rahvuskultuuri Fond Tallinna Linnavalitsuse poolt Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris registreerimisnumbriga 01101654.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu otsusega kinnitati 1991. aasta 10. novembrist fondi tegevdirektoriks Viktor Hütt. 2. detsembrist asusid tööle finantsdirektor Urmas Kokk ja vastutav sekretär Tiina Tšatšua.
Eesti Rahvuskultuuri Fondile eraldati 1991. aasta 2. detsembril riigieelarve vabadest jääkidest 3 miljonit rubla.
Koneston Kaubafirma AS annetas 1992. aasta 28. jaanuaril Eesti Rahvuskultuuri Fondile 3 miljonit rubla stipendiumideks ja toetusteks.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi 1. jagamisele 17. detsembril 1991 laekus 96 avaldust, milles taotleti stipendiumide ja toetustena kokku 8 516 972 rubla ja 60 kopikat. Stipendiumideks ja toetusteks jagati 2 502 982 rubla ja 16 kopikat.
18. veebruaril 1992 toimus ka 2. jagamine, millele laekus 64 avaldust stipendiumidele ja toetustele 7 775 876 rubla suuruses summas. Stipendiumideks ja toetusteks jagati 1 141 770 rubla.
ANNETUSED 1. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 1. TEGEVUSAASTAL
1991. aasta 19. juunil otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu eesti rahvuskultuuri säilitamise ja edendamise eesmärgil asutada Eesti Rahvuskultuuri Fondi. Kinnitati Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikiri ja eraldati fondile 1991. aasta riigieelarve vabadest jääkidest kolm miljonit rubla.
Nimetatud otsuse tingis terav ohutunne situatsioonis, kus majanduse kaootilisus ja nõrkus ning ühiskonnas leviv ühepäeva-mentaliteet olid viimas kultuuri järjepidevuse katkemiseni. Eesti Rahvuskultuuri Fondi asutamisega sooviti vältida halvimat ning perspektiivis täita tühik ajavahemikus, mis kulus Eesti Kultuurkapitali ühtse süsteemi väljatöötamiseks Eesti Komitee ja Ülemnõukogu vastavate toimkondade poolt analoogiliselt sellele, mis toimis iseseisvusajal. Eesti Rahvuskultuuri Fondi asutamisel rõhutati kolme põhimõttelist momenti. Esiteks seda, et fond ühendab endas nii eelarvelised sihteraldised kui mitmesugused annetused ja muude fondide eraldised, samuti fondi enda tegevusest laekuvad tulud. Seejuures ei vähenda eraldised riiklikust eelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu sooritatavat kultuuri põhifinantseerimist, vaid lisanduvad sellele eriti oluliste kultuuriasutuse või projektide toetamiseks ning eriti kriitiliste olukordade lahendamiseks. Nii tekkivas paindlikus põhi- ja lisafinantseerimise kombinatsioonis nähti suhtelise konstantsuse tagamise võimalust ka majanduse suuremate kõikumiste korral. Teiseks nähti, et fondi summade kasutamine nii kultuuri põhiinstitutsioonide kui ka uute asjakohaste projektide ja algatuste toetamiseks peaks tagama elava tasakaalu traditsiooni ja dünaamika, alusmüüri ja järjest edasikerkiva hoone vahel. Kolmandaks rõhutati fondi käsutava nõukogu moodustamist ühiskonnas üldiselt lugupeetavatest kultuuriasjatundjatest, mis peaks vältima igasuguse administratiivse omavoli.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 21. oktoobri otsusega kinnitati Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimeheks Eri Klas.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1991. aasta 7. novembri otsusega kinnitati Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu koosseisu järgmised liikmed: Jaan Kaplinski, Jaan Kross, Käbi Laretei, Rein Maran, Ingo Normet, Ingrid Rüütel, Eino Tamberg, Jaan Tamm, Vive Tolli.
1991. aasta 26. novembril registreeriti Eesti Rahvuskultuuri Fond Tallinna Linnavalitsuse poolt Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris registreerimisnumbriga 01101654.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu otsusega kinnitati 1991. aasta 10. novembrist fondi tegevdirektoriks Viktor Hütt. 2. detsembrist asusid tööle finantsdirektor Urmas Kokk ja vastutav sekretär Tiina Tšatšua.
Eesti Rahvuskultuuri Fondile eraldati 1991. aasta 2. detsembril riigieelarve vabadest jääkidest 3 miljonit rubla.
Koneston Kaubafirma AS annetas 1992. aasta 28. jaanuaril Eesti Rahvuskultuuri Fondile 3 miljonit rubla stipendiumideks ja toetusteks.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi 1. jagamisele 17. detsembril 1991 laekus 96 avaldust, milles taotleti stipendiumide ja toetustena kokku 8 516 972 rubla ja 60 kopikat. Stipendiumideks ja toetusteks jagati 2 502 982 rubla ja 16 kopikat.
18. veebruaril 1992 toimus ka 2. jagamine, millele laekus 64 avaldust stipendiumidele ja toetustele 7 775 876 rubla suuruses summas. Stipendiumideks ja toetusteks jagati 1 141 770 rubla.
ANNETUSED 1. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 1. TEGEVUSAASTAL