ÜLEVAADE ÜHEKSANDAST TEGEVUSAASTAST

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 9. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.1999- 30.06.2000.
9. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 1 973 419 krooni. Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde 4 uut allfondi:
Tiina Liiviku fond, moodustatud Rootsis elava Tiina Våghammari annetuse alusel eesmärgiga toetada Tartu gümnaasiumides õppivaid hea õppeedukusega õpilasi, kelle kodune majanduslik kindlustatus on nõrk;
Sinebrychoff Eesti fond, moodustatud aktsiaseltsi "Sinebrychoff Eesti" annetuse alusel eesmärgiga toetada kultuuriaasta parimat debüüti;
Terttu ja Juhani Pelanne fond, moodustatud Juhani Pelanne annetuse alusel eesmärgiga toetada Eesti noorte muusikute tegevust;
Juhan Jaigi mälestusfond, moodustatud Juhan Jaigi järeltulijate annetuste alusel eesmärgiga toetada laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis.
9. tegevusaasta lõpuks oli Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde moodustatud 44 allfondi. Moodustamisel oli 7 allfondi.

14. oktoobril avati Helsingis Amos Andersoni kunstimuuseumis Päevaleht "Kaleva" sajandale sünnipäevale pühendatud näitus "Eesti kunsti Päevaleht "Kaleva" kunstikogust". Näituse avamisel osales nõukogu liige Vive Tolli, kes võttis vastu Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond omistatud Päevaleht "Kaleva" juubelimedali.

Sihtasutuse 10. jagamiseks laekus 631 taotlust summas 14 937 848,30 krooni. 13. ja 14. novembril toimunud 10. jagamisel eraldas nõukogu stipendiumide ja toetustena kultuuri toetuseks 3 207 773 krooni rahuldades 295 taotlust. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 65 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 131 isikule, toetati 51 kultuuriprojekti.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt seitsmendat aastat välja antavad elutöö tänuauhinnad pälvisid kirjanik Ilmar Laaban, helilooja Ester Mägi ja baleriin ning balletipedagoog Helmi Puur.
Eraldi otsustas nõukogu esile tõsta setu leelokoori "Leiko" tegevust unikaalse setu kultuuri säilitamisel.

Tõsist tähelepanu pöörati kodumaise kõrghariduse toetamisele, mis alates 1994. aastast väljendus stipendiumide eraldamises nelja kõrgkooli – Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna üliõpilastele, magistrantidele ning külalisõppejõududele. Stipendiaadid nimetati kõrgkoolide poolt korraldatud konkursi alusel. 1999/2000. õppeaastaks eraldati kõrgkoolidele stipendiumideks kokku 632 000 krooni - 26 üliõpilasstipendiumi, 12 magistrandistipendiumi ja 4 külalisõppejõu stipendiumi.

Stipendiume ja toetusi jagati 37 allfondist, kusjuures esmakordselt osales jagamisel 5 allfondi:
Eri Klasi fond, asutatud 1998. aastal Eri Klasi poolt eesmärgiga toetada muusikaelu arengut Eestis;
Nokia fond, asutatud 1999. aastal Soome firma Nokia Oy poolt eesmärgiga toetada Eesti tehnika- ja majandusteaduste üliõpilaste ja uurijate koolitust;
Robert Lepiksoni fond, asutatud 1998. aastal Robert Lepiksoni (1952−2006) poolt eesmärgiga toetada ajakirjandust ajakirjaniku iga-aastase eetikapreemia näol ja ühte kultuurivaldkonda, mille annetaja nimetab igal aastal. 1999. aastal oli selleks Võrumaa kultuurielu edendamine;
Villem Raami fond, asutatud 1996. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt eesmärgiga toetada eesti keskaegse kunsti ja arhitektuuri uurimist;
Voldemar Panso fond, asutatud 1995. aastal Mari-Liis Küla-Reinsalu poolt Voldemar Panso (1920−1977) mälestuseks eesmärgiga toetada Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli üliõpilaste ja magistrantide õppereise.
Kokku toetas Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond oma 9. tegevusaastal kultuuri 3 839 773 krooniga.

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 5. detsembril 1999. aastal Mustpeade Majas.

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ning Avatud Eesti Fondi poolt korraldatud konkursi tulemusena tunnistati Eesti Rahvuskultuuri Fond 1999. aasta parimaks sihtasutuseks.

2000. aasta 7. märtsil kinnitas Tallinna Linnakohus sihtasutuse põhikirja uue redaktsiooni, mille kohaselt muudeti sihtasutuse nõukogu üheteistkümneliikmeliseks, uue liikmena lisandus Boris Tamm. Nõukogu esimehena jätkas dirigent Eri Klas, nõukogu koosseisu kuulusid pianist Käbi Laretei, folklorist Ingrid Rüütel, graafik Vive Tolli, kirjanik Jaan Kross, filmirežissöör Rein Maran, lavastaja Ingo Normet, helilooja Eino Tamberg, teadlane Boris Tamm, arheoloog Jaan Tamm ja kirjani Mati Unt.

2000. aasta 5. mail valmis sihtasutust tutvustav voldik ja 21. juunil ilmus sihtasutuse kolmas aastaraamat, mis andis ülevaate sihtasutuse seitsmendast ja kaheksandast tegevusaastast.

IN MEMORIAM

ANNETUSED 9. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 9. TEGEVUSAASTAL