ÜLEVAADE SEITSMETEISTKÜMNENDAST TEGEVUSAASTAST
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 17. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2007- 30.06.2008.
17. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena 6 806 544,79 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde kaksteist uut allfond:
Raidla & Partnerid fond, asutatud Osaühingu Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid poolt eesmärgiga toetada iga-aastaselt Tartu Ülikooli õiguse eriala üliõpilaste õppe- ja teadustegevust;
Gunda ja Heinrich Kanguri fond, asutatud Peeter Kanguri poolt oma vanemate mälestuse jäädvustamiseks. Gunda ja Heinrich Kanguri fond toetab Eesti Ajaloomuuseumi teadus- ja arendustegevust;
Helju Taugi fond, asutatud Helju Taugi (1930-2005) mälestuseks ta poja Madis Kolgi ning poja abikaasa Reet Remmeli poolt. Helju Taugi fond toetab noori muusikuid;
Harry Kingissepa fond, asutatud Harry Kingissepa poolt eesmärgiga toetada Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanuid, kes on õppinud hea õppeedukusega kuid kelle majanduslik kindlustatus on nõrk hariduse jätkamiseks;
Susan ja August Mölderi fond, asutatud Susan ja August Mölderi mälestuseks. Susan ja August Mölderi fond toetab kunstnikke ja tõlkijaid;
Camilla ja Leo Kuus’e fond, asutatud 2007. aastal Eesti Rahva Muuseumi poolt Camilla Kuus’e avanenud testamendi alusel saadud vahenditest. Camilla ja Leo Kuus’e fondi eesmärgiks on toetada Eesti Rahva Muuseumi tegevust ning kultuuriteaduste erialade üliõpilaste ja teadlaste uurimistööd Eesti kultuuri ja rahvakultuuri valdkonnas;
Salva Kindlustuse fond, asutatud Salva Kindlustuse AS poolt eesmärgiga toetada noorte muusikute osalemist konkurssidel;
Rannaleet´ide fond „Sinilind“, asutatud Leo Rannaleet’i poolt eesmärgiga on toetada ilmateaduse edendamist Eestis kolmes valdkonnas: enesetäiendamiseks välismaal operatiivse ilmaennustuse ja klimatoloogia alal (stipendiumid igal aastal), uurimustööks globaalkliima muudatuste mõjust Eesti looduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale alates aastast 1860 (stipendiumid igal teisel aastal alates 2010. aastast), avaldamaks Eesti purilennu saavutusi ja teeneid atmosfääri nähtuste jälgimisel (stipendiumid igal teisel aastal alates 2009. aastast);
Oskar Lõvi fond, algatatud Maie Kalnin-Lõvi poolt oma isa Oskar Lõvi (1903-1942) mälestuse jäädvustamiseks. Oskar Lõvi fondi eesmärgiks on toetada Eesti spordiajakirjanikke, anda välja stipendiume spordiajakirjanike tunnustamiseks või enesetäiendamiseks ning Eesti spordiajakirjanduse ajalooga seotud uurimistöö toetamiseks;
Ilmar Kullami fond, algatatud 2008. aastal Eesti Korvpalliliidu poolt eesmärgiga toetada noortega tegelevaid perspektiivikaid korvpallitreenereid:
Kadrioru fond, asutatud 2008. aastal Osaühingu Europark Estonia poolt eesmärgiga toetada Kadrioru lossi ja pargi arengut.
Lilian Semperi fond, asutatud 2008. aastal Lilian Semperi (1933−2007) testamendijärgse soovi kohaselt eesmärgiga toetada noori pianiste
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas kuus allfondi:
Erkki-Sven Tüüri fond, algatatud 2003. aastal Erkki-Sven Tüüri poolt toetamaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori heliloojaid;
Zonta fond, algatatud 2006. aastal Zonta Tallinna Klubi poolt eesmärgiga toetada naisüliõpilaste doktoriõpet Eesti kõrgkoolides;
Niina ja Alfred Raadiku fond, algatatud 2002. aastal Euroopa Metalli Osaühingu EuroMet poolt eesmärgiga tunnustada koolides töötavate rahvatantsuõpetajate tegevust;
Mati Palmi fond, algatatud 2006. aastal Mati Palmi poolt eesmärgiga toetada noori lauljaid enesetäiendamisel bel canto laulustiili alal;
Kreisiraadio fond, algatatud 2007. aastal Tarmo Leinatamme, Peeter Oja ja Hannes Võrno poolt eesmärgiga toetada eesti kultuuri arengut;
Salme ja Aleksander Mathieseni fond, algatatud 2004. aastal Rootsis asuva Salme ja Aleksander Mathieseni Mälestusfondi poolt eesmärgiga toetada avalik-õiguslike ülikoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilasi arstiteaduse ning inseneri- ja täppisteaduste (füüsika, keemia, matemaatika) valdkondades.
Esimene sissemakse tehti kuue allfondi moodustamiseks:
Uno Naissoo fond, algatatud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli poolt Uno Naissoo mälestuseks (1928–1980) 2008. aastal. Uno Naissoo fond toetab Uno Naissoo nimelist noorte heliloojate konkurssi, eesti noori rütmimuusikuid ja heliloojaid ning Georg Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli;
Rääma Kooli fond, algatatud Valter Ojakääru poolt 2008. aastal eesmärgiga toetada Pärnu Rääma Põhikooli õpilaste haridusteed ja võimaldada neil arendada oma loomingulisi andeid;
Erika Ilmsalu mälestusfond, algatatud Ivo ja Indrek Ilmsalu poolt 2008. aastal eesmärgiga toetada lastearstide koolitust ja täiendõpet;
Vaike Lapp’i fond, algatatud Aivar Kokk’a poolt 2008. aastal eesmärgiga edendada Palamuse valla kultuuri-, haridus- ja spordielu;
Paul Kriguli perekonna fond, algatatud Ülo Kriguli poolt 2008. aastal eesmärgiga toetada Viljandi juurtega muusikute Viljandis teostatavaid muusikaprojekte.
Andres Lutsari judoõpetaja fond, algatatud 2008. aastal Eesti Judoliidu poolt Andres Lutsari (1937−2007) mälestuseks. Andres Lutsari judoõpetaja fondi eesmärgiks on arendada ja toetada judoõpetajate koolitust.
17. tegevusaasta lõpuks oli Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde moodustatud 135 allfondi. Moodustamisel oli 17 allfondi.
Sihtasutuse 18. jagamiseks laekus 703 taotlust summas 11 537 836,15 krooni. 2007. aasta 17. novembril toimunud 18. jagamisel eraldas nõukogu 2008. aasta stipendiumideks ja toetusteks 4 890 402 krooni. Jagamisele laekunud 703-st taotlusest rahuldati 391. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 115 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 189 isikule, toetati 37 kultuuriprojekti.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt traditsiooniliselt välja antavad elutöö tänuauhinnad pälvisid kunstnik Jüri Arrak, akadeemik Endel Lippmaa, laulja Teo Maiste ja fotograaf Kalju Suur.
Sinebrychoff Eesti fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debüüdile sai Mikk Murdvee dirigendi debüüdi eest Rahvusooperis Estonia August Bournonville'i balleti "Sülfiid" juhatamisel.
Stipendiume ja toetusi jagati 103-st allfondist kusjuures esmakordselt osales jagamisel 11 uut allfondi:
Andres Küngi fond, asutatud 2006. aastal Lili Kaelase poolt Andres Küngi (1945-2002) mälestuseks. Andres Küngi fond toetab iseseisvaid vabakutselisi ajakirjanikke.
Arnold Humala fond, algatatud 2005. aastal Arnold Humala (1908-1987) järeltulijate poolt eesmärgiga toetada noorte matemaatikute teadustegevust.
Ilma Adamsoni fond, asutatud 2005. aastal Aivo Adamsoni poolt edendamaks lavarahvatantsu.
Jaan Taltsi fond, algatatud 2005. aastal Jaan Taltsi poolt eesmärgiga toetada sportlasi, kellel juured tugevalt maal.
Juhan Maiste fond, algatatud 2003. aastal Juhan Maiste poolt maailma hoidva ja säilitava keskkonna-, muinsus- ning restaureerimisalase mõtte ja hariduse toetamiseks.
Liina Kirdi mälestusfond, asutatud 2006. aastal Ruth Nilgo poolt Liina Kirdi (1938-2005) mälestuse jäädvustamiseks. Liina Kirdi mälestusfond toetab noori filmitegijaid.
Liisa Suusteri ja Carolina Kremenetski mälestusfond, algatatud 2005. aastal Aini Härmi ja Külvi Kuuse poolt Liisa Suusteri (1983-2005) ja Carolina Kremenetski (1983-2005) mälestuseks. Liisa Suusteri ja Carolina Kremenetski mälestusfond toetab viiuldajate ja pianistide täiendusõpet välismaal.
Miliza Korjuse laulustipendiumi fond, algatatud 2002. aastal Melissa Wellsi poolt ema Miliza Korjuse (1909-1980) mälestuseks. Miliza Korjuse laulustipendiumi fond toetab lauljaid.
Raidla & Partnerid fond, asutatud 2007. aastal Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid poolt eesmärgiga toetada iga-aastaselt Tartu Ülikooli õiguse eriala üliõpilaste õppe- ja teadustegevust.
Triatloni fond, algatatud 2005. aastal Uno Loobi poolt eesmärgiga toetada väljapaistvate tulemustega triatleete ja triatloni arengut Eestis.
Wiedemanni fond, algatatud 2005. aastal Wiedemanni keeleauhinna laureaatide poolt eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu eraldas seitsmeteistkümnendal tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 4 890 402 krooni.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 16. detsembril 2006. aastal Mustpeade Majas.
Toimus muudatus sihtasutuse nõukogu koosseisus. Sihtasutuse nõukogu 25. aprilli koosolekul vabastati Eino Tamberg isikliku avalduse alusel nõukogu liikme kohalt ja kinnitati nõukogu uueks liikmeks helilooja Erkki-Sven Tüür.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 17. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 17. TEGEVUSAASTAL
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 17. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2007- 30.06.2008.
17. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena 6 806 544,79 krooni.
Saadud annetuste alusel moodustati sihtasutuse juurde kaksteist uut allfond:
Raidla & Partnerid fond, asutatud Osaühingu Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid poolt eesmärgiga toetada iga-aastaselt Tartu Ülikooli õiguse eriala üliõpilaste õppe- ja teadustegevust;
Gunda ja Heinrich Kanguri fond, asutatud Peeter Kanguri poolt oma vanemate mälestuse jäädvustamiseks. Gunda ja Heinrich Kanguri fond toetab Eesti Ajaloomuuseumi teadus- ja arendustegevust;
Helju Taugi fond, asutatud Helju Taugi (1930-2005) mälestuseks ta poja Madis Kolgi ning poja abikaasa Reet Remmeli poolt. Helju Taugi fond toetab noori muusikuid;
Harry Kingissepa fond, asutatud Harry Kingissepa poolt eesmärgiga toetada Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanuid, kes on õppinud hea õppeedukusega kuid kelle majanduslik kindlustatus on nõrk hariduse jätkamiseks;
Susan ja August Mölderi fond, asutatud Susan ja August Mölderi mälestuseks. Susan ja August Mölderi fond toetab kunstnikke ja tõlkijaid;
Camilla ja Leo Kuus’e fond, asutatud 2007. aastal Eesti Rahva Muuseumi poolt Camilla Kuus’e avanenud testamendi alusel saadud vahenditest. Camilla ja Leo Kuus’e fondi eesmärgiks on toetada Eesti Rahva Muuseumi tegevust ning kultuuriteaduste erialade üliõpilaste ja teadlaste uurimistööd Eesti kultuuri ja rahvakultuuri valdkonnas;
Salva Kindlustuse fond, asutatud Salva Kindlustuse AS poolt eesmärgiga toetada noorte muusikute osalemist konkurssidel;
Rannaleet´ide fond „Sinilind“, asutatud Leo Rannaleet’i poolt eesmärgiga on toetada ilmateaduse edendamist Eestis kolmes valdkonnas: enesetäiendamiseks välismaal operatiivse ilmaennustuse ja klimatoloogia alal (stipendiumid igal aastal), uurimustööks globaalkliima muudatuste mõjust Eesti looduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale alates aastast 1860 (stipendiumid igal teisel aastal alates 2010. aastast), avaldamaks Eesti purilennu saavutusi ja teeneid atmosfääri nähtuste jälgimisel (stipendiumid igal teisel aastal alates 2009. aastast);
Oskar Lõvi fond, algatatud Maie Kalnin-Lõvi poolt oma isa Oskar Lõvi (1903-1942) mälestuse jäädvustamiseks. Oskar Lõvi fondi eesmärgiks on toetada Eesti spordiajakirjanikke, anda välja stipendiume spordiajakirjanike tunnustamiseks või enesetäiendamiseks ning Eesti spordiajakirjanduse ajalooga seotud uurimistöö toetamiseks;
Ilmar Kullami fond, algatatud 2008. aastal Eesti Korvpalliliidu poolt eesmärgiga toetada noortega tegelevaid perspektiivikaid korvpallitreenereid:
Kadrioru fond, asutatud 2008. aastal Osaühingu Europark Estonia poolt eesmärgiga toetada Kadrioru lossi ja pargi arengut.
Lilian Semperi fond, asutatud 2008. aastal Lilian Semperi (1933−2007) testamendijärgse soovi kohaselt eesmärgiga toetada noori pianiste
Allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületas kuus allfondi:
Erkki-Sven Tüüri fond, algatatud 2003. aastal Erkki-Sven Tüüri poolt toetamaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori heliloojaid;
Zonta fond, algatatud 2006. aastal Zonta Tallinna Klubi poolt eesmärgiga toetada naisüliõpilaste doktoriõpet Eesti kõrgkoolides;
Niina ja Alfred Raadiku fond, algatatud 2002. aastal Euroopa Metalli Osaühingu EuroMet poolt eesmärgiga tunnustada koolides töötavate rahvatantsuõpetajate tegevust;
Mati Palmi fond, algatatud 2006. aastal Mati Palmi poolt eesmärgiga toetada noori lauljaid enesetäiendamisel bel canto laulustiili alal;
Kreisiraadio fond, algatatud 2007. aastal Tarmo Leinatamme, Peeter Oja ja Hannes Võrno poolt eesmärgiga toetada eesti kultuuri arengut;
Salme ja Aleksander Mathieseni fond, algatatud 2004. aastal Rootsis asuva Salme ja Aleksander Mathieseni Mälestusfondi poolt eesmärgiga toetada avalik-õiguslike ülikoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilasi arstiteaduse ning inseneri- ja täppisteaduste (füüsika, keemia, matemaatika) valdkondades.
Esimene sissemakse tehti kuue allfondi moodustamiseks:
Uno Naissoo fond, algatatud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli poolt Uno Naissoo mälestuseks (1928–1980) 2008. aastal. Uno Naissoo fond toetab Uno Naissoo nimelist noorte heliloojate konkurssi, eesti noori rütmimuusikuid ja heliloojaid ning Georg Otsa nimelist Tallinna Muusikakooli;
Rääma Kooli fond, algatatud Valter Ojakääru poolt 2008. aastal eesmärgiga toetada Pärnu Rääma Põhikooli õpilaste haridusteed ja võimaldada neil arendada oma loomingulisi andeid;
Erika Ilmsalu mälestusfond, algatatud Ivo ja Indrek Ilmsalu poolt 2008. aastal eesmärgiga toetada lastearstide koolitust ja täiendõpet;
Vaike Lapp’i fond, algatatud Aivar Kokk’a poolt 2008. aastal eesmärgiga edendada Palamuse valla kultuuri-, haridus- ja spordielu;
Paul Kriguli perekonna fond, algatatud Ülo Kriguli poolt 2008. aastal eesmärgiga toetada Viljandi juurtega muusikute Viljandis teostatavaid muusikaprojekte.
Andres Lutsari judoõpetaja fond, algatatud 2008. aastal Eesti Judoliidu poolt Andres Lutsari (1937−2007) mälestuseks. Andres Lutsari judoõpetaja fondi eesmärgiks on arendada ja toetada judoõpetajate koolitust.
17. tegevusaasta lõpuks oli Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde moodustatud 135 allfondi. Moodustamisel oli 17 allfondi.
Sihtasutuse 18. jagamiseks laekus 703 taotlust summas 11 537 836,15 krooni. 2007. aasta 17. novembril toimunud 18. jagamisel eraldas nõukogu 2008. aasta stipendiumideks ja toetusteks 4 890 402 krooni. Jagamisele laekunud 703-st taotlusest rahuldati 391. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 115 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 189 isikule, toetati 37 kultuuriprojekti.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt traditsiooniliselt välja antavad elutöö tänuauhinnad pälvisid kunstnik Jüri Arrak, akadeemik Endel Lippmaa, laulja Teo Maiste ja fotograaf Kalju Suur.
Sinebrychoff Eesti fondi stipendiumi kultuuriaasta parimale debüüdile sai Mikk Murdvee dirigendi debüüdi eest Rahvusooperis Estonia August Bournonville'i balleti "Sülfiid" juhatamisel.
Stipendiume ja toetusi jagati 103-st allfondist kusjuures esmakordselt osales jagamisel 11 uut allfondi:
Andres Küngi fond, asutatud 2006. aastal Lili Kaelase poolt Andres Küngi (1945-2002) mälestuseks. Andres Küngi fond toetab iseseisvaid vabakutselisi ajakirjanikke.
Arnold Humala fond, algatatud 2005. aastal Arnold Humala (1908-1987) järeltulijate poolt eesmärgiga toetada noorte matemaatikute teadustegevust.
Ilma Adamsoni fond, asutatud 2005. aastal Aivo Adamsoni poolt edendamaks lavarahvatantsu.
Jaan Taltsi fond, algatatud 2005. aastal Jaan Taltsi poolt eesmärgiga toetada sportlasi, kellel juured tugevalt maal.
Juhan Maiste fond, algatatud 2003. aastal Juhan Maiste poolt maailma hoidva ja säilitava keskkonna-, muinsus- ning restaureerimisalase mõtte ja hariduse toetamiseks.
Liina Kirdi mälestusfond, asutatud 2006. aastal Ruth Nilgo poolt Liina Kirdi (1938-2005) mälestuse jäädvustamiseks. Liina Kirdi mälestusfond toetab noori filmitegijaid.
Liisa Suusteri ja Carolina Kremenetski mälestusfond, algatatud 2005. aastal Aini Härmi ja Külvi Kuuse poolt Liisa Suusteri (1983-2005) ja Carolina Kremenetski (1983-2005) mälestuseks. Liisa Suusteri ja Carolina Kremenetski mälestusfond toetab viiuldajate ja pianistide täiendusõpet välismaal.
Miliza Korjuse laulustipendiumi fond, algatatud 2002. aastal Melissa Wellsi poolt ema Miliza Korjuse (1909-1980) mälestuseks. Miliza Korjuse laulustipendiumi fond toetab lauljaid.
Raidla & Partnerid fond, asutatud 2007. aastal Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid poolt eesmärgiga toetada iga-aastaselt Tartu Ülikooli õiguse eriala üliõpilaste õppe- ja teadustegevust.
Triatloni fond, algatatud 2005. aastal Uno Loobi poolt eesmärgiga toetada väljapaistvate tulemustega triatleete ja triatloni arengut Eestis.
Wiedemanni fond, algatatud 2005. aastal Wiedemanni keeleauhinna laureaatide poolt eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu eraldas seitsmeteistkümnendal tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 4 890 402 krooni.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 16. detsembril 2006. aastal Mustpeade Majas.
Toimus muudatus sihtasutuse nõukogu koosseisus. Sihtasutuse nõukogu 25. aprilli koosolekul vabastati Eino Tamberg isikliku avalduse alusel nõukogu liikme kohalt ja kinnitati nõukogu uueks liikmeks helilooja Erkki-Sven Tüür.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 17. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 17. TEGEVUSAASTAL