ÜLEVAADE KUUENDAST TEGEVUSAASTAST

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 6. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.1996- 30.06.1997.
6. tegevusaastal sai Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 2 342 801 krooni. Saadud annetuste alusel moodustati fondi juurde 5 uut allfondi:
Finnairi fond, asutatud Finnairi Tallinna esinduse poolt eesmärgiga toetada eesti rahvuskultuuri;
Hotell Viru fond, asutatud aktsiaseltsi „Hotell Viru“ poolt eesmärgiga toetada džässmuusika arengut Eestis;
Soome-Eesti Kaubandusühingu fond, algatatud 1996. aastal Soome-Eesti Kaubandusühingu poolt eesmärgiga toetada klassikalise balleti õppimist ja õpetamist Eestis;
Sampo fond, asutatud Soome kindlustuse aktsiaseltsi Yritys-Sampo poolt eesmärgiga toetada eesti rahvuskultuuri;
Pakterminali fond, asutatud 1997. aastal Aktsiaselts Pakterminal poolt eesmärgiga toetada eesti rahvuskultuuri.
6. tegevusaasta lõpuks oli Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde moodustatud  27 allfondi ja 2 allfondi olid moodustamisel.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi 7. jagamiseks laekus 456 taotlust summas 14 628 169 krooni. 17. ja 18. novembril toimunud koosolekul rahuldas fondi juhatus neist 232 summas 3 343 256 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 42 isikule, toetusi õpinguteks ja täiendõppeks anti 66 isikule, toetati 65 kultuuriprojekti. Juba neljandat aastat välja antavad tänuauhinnad kultuuritegelastele tehtud elutöö eest pälvisid kirjanik Ain Kaalep, kirjanik ja koduloo-uurija Voldemar Miller, dirigent Kirill Raudsepp ning disainer Bruno Tomberg.
Stipendiume jagati 19 allfondist.
7. jagamist toetasid tasuta piletitega stipendiaatidele American Airlines, E-Liini Aktsiaselts ning Estonian Air. Philips Eesti Aktsiaselts eraldas Philipsi tehnikat kultuuriasutustele ning Soome Metsaliidu Ühingu annetas paberitooteid disainerite koolitamise edendamiseks Eesti Kunstiakadeemias.

Jätkus 1994. aastal algatatud kodumaise kõrghariduse toetamise programm, mille kohaselt toetati stipendiumidega Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna üliõpilasi, magistrante ning külalisõppejõude. 1996/1997. õppeaastaks eraldati kõrgkoolidele stipendiumideks 447 400 krooni - 25 üliõpilasstipendiumi (à 9 000 krooni aastas), 8 magistrandistipendiumi (à 15 000 krooni aastas) ja 4 külalisõppejõu stipendiumi (à 25 600 krooni aastas).
Kokku jagati kuuendal tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 3 928 656 krooni.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 8. detsembril 1996. aastal Mustpeade Majas. Samas anti Soome Eesti Seltside Liidu ja Soome-Eesti Kaubandusühingu poolt Eesti Rahvuskultuuri Fondile üle Soome Silla Ehitaja Auhind tunnustamaks fondi tegevust Eesti ja Soome vahelise koostöö edendamisel.

6. tegevusaastal toimus esimene muudatus fondi juhatuse koosseisus. Jaan Kaplinski pöördus juhatuse poole palvega vabastada ta liikme kohalt seoses sagedase viibimisega väljaspool vabariigi piire. Fondi juhatuse 17. novembri koosolekul vabastati Jaan Kaplinski juhatuse liikme kohalt ja kinnitati juhatuse uueks liikmeks Mati Unt.

Vastavalt 1996. aasta 1. oktoobrist jõustunud sihtasutuste seadusele kinnitati 25. märtsil 1997 toimunud koosolekul Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond põhikiri ja tehti otsus taotleda Tallinna Linnakohtus mittetulundusühingu Eesti Rahvuskultuuri Fond ümberregistreerimist Sihtasutusena Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samal koosolekul kinnitati Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu järgmises koosseisus: esimees - Eri Klas, liikmed - Jaan Kross, Käbi Laretei, Rein Maran, Ingo Normet, Ingrid Rüütel, Eino Tamberg, Jaan Tamm, Vive Tolli ja Mati Unt.
Sihtasutuse juhatajaks kinnitati Toivo Toomemets.

Sihtasutuse audiitoriks kinnitati partner Ruut Mägi audiitorbüroost Coopers & Lybrand.

18. novembril ilmus fondi esimene aastaraamat, mis annab ülevaate fondi neljast esimesest tegevusaastast. Väljaannet toetas annetusega Soome Posti-Tele.

6. tegevusaastal omandas Eesti Rahvuskultuuri Fond bürooruumideks korteriomandi aadressil A.Weizenbergi 20A –13 (112,9 m ²). Rekonstrueerimisprojekti autoriks on arhitekt Aiki Lepik Aktsiaseltsi Tallinna Restauraator projektbüroost.

ANNETUSED 6. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 6. TEGEVUSAASTAL