ÜLEVAADE KÜMNENDAST TEGEVUSAASTAST
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 10. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2000- 30.06.2001.
10. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 3 829 597 krooni.
Saadud annetuste alusel on sihtasutuse juurde moodustatud 12 uut allfondi:
Kuno Lareni fond, moodustatud Ameerika Ühendriikides elava Kuno Lareni annetuse alusel eesmärgiga õpilasvahetuse abil parandada teineteise mõistmist ja soodustada kultuurivahetust Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel;
Rain Lõhmuse fond, moodustatud Rain Lõhmuse poolt eesmärgiga toetada noori andeid;
Enn Sarapi fond, moodustatud Enn Sarapi poolt eesmärgiga toetada kutseharidust;
Nordea fond, moodustatud Merita Panga Tallinna Filiaali poolt eesmärgiga toetada Eesti ja Põhjamaade kultuurialast koostööd;
Norma fond, moodustatud aktsiaseltsi Norma poolt;
Eesti Olümpiakomitee fond, moodustatud Eesti Olümpiakomitee poolt eesmärgiga toetada Eesti spordi- ja olümpialiikumist;
Heino Kaljuste fond, moodustatud Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika instituudi ja eesti Muusikaõpetajate Liidu poolt eesmärgiga jäädvustada professor Heino Kaljuste mälestust kooli- ja koorimuusika edendajana, teavitada üldsust koolimuusika erialast, muusikaõpetuse ülesannetest ja eesmärkidest ning probleemidest üldhariduse tasandil;
Gustav Ernesaksa fond, asutatud 1993. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse), Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust Gustav Ernesaksast ning väärtustada koorimuusika alast tegevust;
David Otto Wirkhausi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) ning Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust David Otto Wirkhausist ja väärtustada puhkpillimuusika alast tegevust;
Anna Raudkatsi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust;
Ullo Toomi fond, asutatud 1994. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse), Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Norma poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust;
Adda ja Leonhard Mardna fond, moodustatud Peeter Mardna poolt eesmärgiga toetada sisehaiguste arstide õpinguid ja tegevust.
Nimelise allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületasid 3 nimelist allfondi:
Peeter Lilje fond, algatatud 1998. aasta 13. detsembril paljude annetajate poolt eesmärgiga toetada interpretatsioonikunsti;
Doktor Ivo Risti fond algatatud 1999. aasta 3. juunil perekond Risti poolt eesmärgiga toetada traumatoloogia-ortopeedia residentide koolitamist ja täiendõpet;
Heino Eelsalu fond, algatatud 2000. aasta 2. juunil Helin Eelsalu poolt eesmärgiga toetada teadustegevust paleoastronoomia ja täppisteaduste ajaloo alal.
Esimesed sissemaksed tehti 6 nimelise allfondi moodustamiseks:
Peep Keskküla fond, algatatud Peep Keskküla poolt eesmärgiga toetada Eesti kunstielu arengut;
Veljo Tormise fond, algatatud Veljo Tormise ja Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga väärtustada rahvusliku suunitlusega kooriloomingut;
Pärimuskultuuri fond, algatatud Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt eesmärgiga toetada rahvusliku kultuuripärandi järjepidevuse hoidmist ja edasikandmist;
Eesti Kunstiakadeemia fond, algatatud Ando Keskküla poolt eesmärgiga tõsta kunsti- ja arhitektuurialase ülikoolitüüpi kõrghariduse kvaliteeti;
Doktor Väino Tuppitsa mälestusfond, algatatud perekond Tuppitsa poolt eesmärgiga toetada Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi organiseerimisel ja meditsiinikaadri ettevalmistamisel;
Martha Johannsoni fond, algatatud Martha Johannsoni poolt Eesti naiskoorilaulu edendamiseks.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde oli 10. tegevusaasta lõpuks moodustati 59 allfondi ja moodustamisel oli 12 allfondi.
Sihtasutuse 11. jagamiseks laekus 706 taotlust summas 17 175 592,30 krooni. 25. ja 26. novembril toimunud 11. jagamisel rahuldas nõukogu 294 taotlust summas 3 465 965,30 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 72 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 118 isikule, toetati 61 kultuuriprojekti. Juba kaheksandat aastat pidas nõukogu meeles teenekaid kultuuritegelasi tehtud elutöö eest. Tänuauhinnad pälvisid näitleja, lavastaja ja teatrijuht Eino Baskin, maalikunstnik ja graafik Evald Okas ning nukufilmilavastaja Elbert Tuganov.
Teistkordselt Robert Lepiksoni fondist väljaantava ajakirjaniku eetikapreemia stipendiumid otsustas nõukogu laekunud ettepanekute alusel anda Vahur Kersnale ja Mihkel Kärmasele.
Esmakordselt anti Sinebrychoff Eesti fondi stipendium kultuuriaasta parimale debüüdile, mille sai Siiri Timmermann dokumentaalfilmi “Teisel pool Himaalajat” eest.
11. jagamise suuremateks projektideks olid Eesti Graafika Kataloogi väljaandmine Eesti Vabagraafikute Ühenduse poolt, mida toetati 78 000 krooniga; Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eesti perioodikakogu konserveerimine-restaureerimine, mida toetati 70 000 krooniga; Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule eraldati 55 500 krooni, millega toetati XIV CIOFFI Rahvusvahelise Folkloorifestivali Maapäeva korraldamist ja Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamiseks eraldati 48 000 krooni.
Stipendiume jagati 43 allfondist. Esmakordselt oli jagamisel 5 uut allfondi:
Abel-Mirka fond, moodustatud Aadu ja Jako Abeli ning Hans Mirka annetuste alusel eesmärgiga toetada Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolitust Ameerika Ühendriikides;
Juhan Jaigi mälestusfond, moodustatud Juhan Jaigi järeltulijate annetuste alusel eesmärgiga toetada laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis;
Kuno Lareni fond, moodustatud Ameerika Ühendriikides elava Kuno Lareni annetuse alusel eesmärgiga õpilasvahetuse abil parandada teineteise mõistmist ja soodustada kultuurivahetust Ameerika Ühendriikide ja eesti vahel;
Sinebrychoff Eesti fond, moodustatud Aktsiaselts Sinebrychoff Eesti annetuse alusel eesmärgiga toetada kultuuriaasta parimat debüüti;
Tiina Liiviku fond, moodustatud Rootsis elava Tiina Våghammari annetuse alusel eesmärgiga toetada Tartu gümnaasiumides õppivaid hea õppeedukusega õpilasi, kelle kodune majanduslik kindlustatus on nõrk.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri fond nõukogu eraldas 10. tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 4 085 965, 30 krooni. Sellest 620 000 krooni eraldas nõukogu 1994. aastal käivitunud kodumaise kõrghariduse toetamise projektile, mille raames said stipendiume üliõpilastele Eesti Kunstiakadeemia (5), Eesti Muusikaakadeemia (6), Tallinna Pedagoogikaülikool (5) ja Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond (10) – kõik stipendiumid à 10 000 krooni aastas. Lisaks said kõrgkoolid igaüks kuus magistrandistipendiumi (à 15 000 krooni aastas). Stipendiaadid nimetati kõrgkoolide poolt korraldatud konkursi alusel.
10. tegevusaastal sai koostöös Soome Kultuuri Sihtkapitaliga alguse uus projekt konserveerimise-restaureerimise edendamiseks Eestis. Projekti tähtsaimaks osaks on konserveerimise-restaureerimise spetsialistide ettevalmistamine Vantaa Kunsti- ja Disaini Instituudis, millele lisandub täienduskoolituse korraldamine Eesti esemekonservaatoritele ja muuseumide peavarahoidjatele museaalide säilitamise, hoiustamise, konserveerimise ja restaureerimise valdkonnas.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 10. detsembril 2000. aastal Mustpeade Majas.
Toimus muudatus sihtasutuse nõukogu koosseisus. Sihtasutuse nõukogu 26. märtsi koosolekul vabastati Käbi Laretei nõukogu liikme kohalt isikliku avalduse alusel ja kinnitati nõukogu uueks liikmeks Eesti Kontserdi produtsent, kontserdi- ja festivalikorraldaja Madis Kolk.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 10. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 10. TEGEVUSAASTAL
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 10. tegevusaasta hõlmab perioodi 1.07.2000- 30.06.2001.
10. tegevusaastal sai Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond annetustena nii üksikisikutelt kui ka firmadelt 3 829 597 krooni.
Saadud annetuste alusel on sihtasutuse juurde moodustatud 12 uut allfondi:
Kuno Lareni fond, moodustatud Ameerika Ühendriikides elava Kuno Lareni annetuse alusel eesmärgiga õpilasvahetuse abil parandada teineteise mõistmist ja soodustada kultuurivahetust Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel;
Rain Lõhmuse fond, moodustatud Rain Lõhmuse poolt eesmärgiga toetada noori andeid;
Enn Sarapi fond, moodustatud Enn Sarapi poolt eesmärgiga toetada kutseharidust;
Nordea fond, moodustatud Merita Panga Tallinna Filiaali poolt eesmärgiga toetada Eesti ja Põhjamaade kultuurialast koostööd;
Norma fond, moodustatud aktsiaseltsi Norma poolt;
Eesti Olümpiakomitee fond, moodustatud Eesti Olümpiakomitee poolt eesmärgiga toetada Eesti spordi- ja olümpialiikumist;
Heino Kaljuste fond, moodustatud Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika instituudi ja eesti Muusikaõpetajate Liidu poolt eesmärgiga jäädvustada professor Heino Kaljuste mälestust kooli- ja koorimuusika edendajana, teavitada üldsust koolimuusika erialast, muusikaõpetuse ülesannetest ja eesmärkidest ning probleemidest üldhariduse tasandil;
Gustav Ernesaksa fond, asutatud 1993. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse), Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust Gustav Ernesaksast ning väärtustada koorimuusika alast tegevust;
David Otto Wirkhausi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) ning Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust David Otto Wirkhausist ja väärtustada puhkpillimuusika alast tegevust;
Anna Raudkatsi fond, asutatud 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust;
Ullo Toomi fond, asutatud 1994. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse), Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Norma poolt eesmärgiga jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust;
Adda ja Leonhard Mardna fond, moodustatud Peeter Mardna poolt eesmärgiga toetada sisehaiguste arstide õpinguid ja tegevust.
Nimelise allfondi avamiseks vajaliku saja tuhande krooni piiri ületasid 3 nimelist allfondi:
Peeter Lilje fond, algatatud 1998. aasta 13. detsembril paljude annetajate poolt eesmärgiga toetada interpretatsioonikunsti;
Doktor Ivo Risti fond algatatud 1999. aasta 3. juunil perekond Risti poolt eesmärgiga toetada traumatoloogia-ortopeedia residentide koolitamist ja täiendõpet;
Heino Eelsalu fond, algatatud 2000. aasta 2. juunil Helin Eelsalu poolt eesmärgiga toetada teadustegevust paleoastronoomia ja täppisteaduste ajaloo alal.
Esimesed sissemaksed tehti 6 nimelise allfondi moodustamiseks:
Peep Keskküla fond, algatatud Peep Keskküla poolt eesmärgiga toetada Eesti kunstielu arengut;
Veljo Tormise fond, algatatud Veljo Tormise ja Eesti Kooriühingu poolt eesmärgiga väärtustada rahvusliku suunitlusega kooriloomingut;
Pärimuskultuuri fond, algatatud Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu poolt eesmärgiga toetada rahvusliku kultuuripärandi järjepidevuse hoidmist ja edasikandmist;
Eesti Kunstiakadeemia fond, algatatud Ando Keskküla poolt eesmärgiga tõsta kunsti- ja arhitektuurialase ülikoolitüüpi kõrghariduse kvaliteeti;
Doktor Väino Tuppitsa mälestusfond, algatatud perekond Tuppitsa poolt eesmärgiga toetada Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi organiseerimisel ja meditsiinikaadri ettevalmistamisel;
Martha Johannsoni fond, algatatud Martha Johannsoni poolt Eesti naiskoorilaulu edendamiseks.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond juurde oli 10. tegevusaasta lõpuks moodustati 59 allfondi ja moodustamisel oli 12 allfondi.
Sihtasutuse 11. jagamiseks laekus 706 taotlust summas 17 175 592,30 krooni. 25. ja 26. novembril toimunud 11. jagamisel rahuldas nõukogu 294 taotlust summas 3 465 965,30 krooni. Stipendiume loome- ja teadustööks anti 72 isikule, stipendiume õpinguteks ja täiendõppeks anti 118 isikule, toetati 61 kultuuriprojekti. Juba kaheksandat aastat pidas nõukogu meeles teenekaid kultuuritegelasi tehtud elutöö eest. Tänuauhinnad pälvisid näitleja, lavastaja ja teatrijuht Eino Baskin, maalikunstnik ja graafik Evald Okas ning nukufilmilavastaja Elbert Tuganov.
Teistkordselt Robert Lepiksoni fondist väljaantava ajakirjaniku eetikapreemia stipendiumid otsustas nõukogu laekunud ettepanekute alusel anda Vahur Kersnale ja Mihkel Kärmasele.
Esmakordselt anti Sinebrychoff Eesti fondi stipendium kultuuriaasta parimale debüüdile, mille sai Siiri Timmermann dokumentaalfilmi “Teisel pool Himaalajat” eest.
11. jagamise suuremateks projektideks olid Eesti Graafika Kataloogi väljaandmine Eesti Vabagraafikute Ühenduse poolt, mida toetati 78 000 krooniga; Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eesti perioodikakogu konserveerimine-restaureerimine, mida toetati 70 000 krooniga; Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule eraldati 55 500 krooni, millega toetati XIV CIOFFI Rahvusvahelise Folkloorifestivali Maapäeva korraldamist ja Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali korraldamiseks eraldati 48 000 krooni.
Stipendiume jagati 43 allfondist. Esmakordselt oli jagamisel 5 uut allfondi:
Abel-Mirka fond, moodustatud Aadu ja Jako Abeli ning Hans Mirka annetuste alusel eesmärgiga toetada Eesti majandusteaduste üliõpilaste koolitust Ameerika Ühendriikides;
Juhan Jaigi mälestusfond, moodustatud Juhan Jaigi järeltulijate annetuste alusel eesmärgiga toetada laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis;
Kuno Lareni fond, moodustatud Ameerika Ühendriikides elava Kuno Lareni annetuse alusel eesmärgiga õpilasvahetuse abil parandada teineteise mõistmist ja soodustada kultuurivahetust Ameerika Ühendriikide ja eesti vahel;
Sinebrychoff Eesti fond, moodustatud Aktsiaselts Sinebrychoff Eesti annetuse alusel eesmärgiga toetada kultuuriaasta parimat debüüti;
Tiina Liiviku fond, moodustatud Rootsis elava Tiina Våghammari annetuse alusel eesmärgiga toetada Tartu gümnaasiumides õppivaid hea õppeedukusega õpilasi, kelle kodune majanduslik kindlustatus on nõrk.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri fond nõukogu eraldas 10. tegevusaastal stipendiumideks ja toetusteks 4 085 965, 30 krooni. Sellest 620 000 krooni eraldas nõukogu 1994. aastal käivitunud kodumaise kõrghariduse toetamise projektile, mille raames said stipendiume üliõpilastele Eesti Kunstiakadeemia (5), Eesti Muusikaakadeemia (6), Tallinna Pedagoogikaülikool (5) ja Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond (10) – kõik stipendiumid à 10 000 krooni aastas. Lisaks said kõrgkoolid igaüks kuus magistrandistipendiumi (à 15 000 krooni aastas). Stipendiaadid nimetati kõrgkoolide poolt korraldatud konkursi alusel.
10. tegevusaastal sai koostöös Soome Kultuuri Sihtkapitaliga alguse uus projekt konserveerimise-restaureerimise edendamiseks Eestis. Projekti tähtsaimaks osaks on konserveerimise-restaureerimise spetsialistide ettevalmistamine Vantaa Kunsti- ja Disaini Instituudis, millele lisandub täienduskoolituse korraldamine Eesti esemekonservaatoritele ja muuseumide peavarahoidjatele museaalide säilitamise, hoiustamise, konserveerimise ja restaureerimise valdkonnas.
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert toimus 10. detsembril 2000. aastal Mustpeade Majas.
Toimus muudatus sihtasutuse nõukogu koosseisus. Sihtasutuse nõukogu 26. märtsi koosolekul vabastati Käbi Laretei nõukogu liikme kohalt isikliku avalduse alusel ja kinnitati nõukogu uueks liikmeks Eesti Kontserdi produtsent, kontserdi- ja festivalikorraldaja Madis Kolk.
IN MEMORIAM
ANNETUSED 10. TEGEVUSAASTAL
STIPENDIUMID JA TOETUSED 10. TEGEVUSAASTAL